Täppistöötluse jaoks ei sobi kõik materjalid. Mõned materjalid on liiga kõvad, ületades töödeldud osade kõvaduse ja osad võivad kokku kukkuda. Seetõttu ei sobi need materjalid täppistöötluseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on spetsiaalsetest materjalidest valmistatud osadega või laserlõikamisega.
Täppistöötluseks kasutatavad materjalid võib jagada kahte tüüpi: metallmaterjalid ja mittemetallilised materjalid.
Sesttäppistöödeldud metallmaterjalid, on kõvadus suurem kui roostevaba terasel, millele järgneb malm, järgneb vask ja lõpuks alumiinium, keraamika, plasti jms töötlemine kuulub aga mittemetalliliste materjalide töötlemise alla.
Esiteks, esimene on materjali kõvaduse nõue. Mõnel juhul, mida kõrgem on materjali kõvadus, seda parem. See piirdub ainult töödeldud osade kõvadusnõuetega ja töödeldud materjal ei tohiks olla liiga kõva. Kui see on töödeldud osadest kõvem, ei saa seda töödelda.
Teiseks on materjal mõõdukalt pehme ja kõva, vähemalt ühe klassi võrra madalam masinaosade kõvadusest. Samas oleneb see ka töödeldava seadme funktsioonist ja masinaosa mõistlikust materjalivalikust. Ühesõnaga, täppistöötlusel on materjalidele siiski teatud nõuded ja kõik materjalid ei sobi töötlemiseks. Näiteks liiga pehmete või liiga kõvade materjalide puhul ei pea esimest töötlema, teist aga ei saa töödelda.
Täppistöötlustööstus on alati olnud kõrgete tööstuslävedega töö-, kapitali- ja tehnoloogiamahukas tööstus. Isegi kui üldettevõte on asutatud, kuid ei saavuta teatud ulatust, on raske kasumit teenida ja selle nõuded täppistöötlusele on äärmiselt karmid.
Täppisosade töötlemise protsessil on äärmiselt ranged nõuded. Töötlemise ajal esinev väike ebapiisavus põhjustab tooriku vea ületamise tolerantsivahemiku ületamiseks, mis nõuab ümbertöötlemist või defektseks ja vanarauaks tunnistamist, mis suurendab oluliselt tootmiskulusid.
Milliseid nõudeid peaks täppisosade töötlemisel järgima?
Esimene on mõõtmete nõuded, mida tuleb töödelda rangelt vastavalt jooniste geomeetrilistele tolerantsinõuetele, kuigi ettevõttes töödeldud ja toodetud osad ei ole täpselt samad, mis jooniste mõõtmed. Tegelik suurus jääb aga teoreetilise suuruse tolerantsi piiridesse ning tegemist on kvalifitseeritud toote ja kasutatava osaga.
Teiseks, seadmete nõuete osas tuleks karestamise ja viimistlemise jaoks kasutada erineva jõudlusega seadmeid. Kuivkarestamisprotsess seisneb tooriku enamiku osade lõikamises. Kui ettenihe on suur ja lõikesügavus suur, tekitab toorik suure sisemise pinge ja seda ei saa enam viimistleda. Kui toorik on teatud aja möödudes valmis, tuleks seda töödelda suurema täpsusega tööpinkiga, et toorik saavutaks suure täpsuse.
Kolmandaks, täppisosade töötlemisel on sageli pinnatöötlus ja kuumtöötlus ning pinnatöötlus tuleks asetada pärast täppistöötlust. Ja täppistöötluse protsessis tuleks arvestada õhukese kihi paksusega pärast pinnatöötlust. Kuumtöötlemise eesmärk on parandada metalli lõikamise jõudlust, seetõttu tuleb see enne töötlemist läbi viia.
