Mehaaniline töötlemine, mida sageli nimetatakse metalli lõikamiseks, on lahutav tootmistehnika, mis eemaldab toorikult mittevajaliku materjali, et suurendada mõõtmete täpsust ja tolerantse. Aastate jooksul on välja töötatud suur hulk töötlemisprotsesse, et tõhusalt töödelda suuremat valikut materjale erinevatel viisidel. Need protsessid liigitatakse laias laastus tavapärasteks töötlemisprotsessideks, abrasiivseteks viimistlusprotsessideks ja mittetraditsioonilisteks töötlemisprotsessideks.
Üleliigne materjal lõigatakse ettevalmistatud toorikult laastudena maha kiilukujuliste lõiketööriistade abil, et saavutada tavapärasel töötlusel õige kuju, suurus ja viimistlus. Kaasaegsed tootmismeetodid hõlmavad treimist, keermestamist, otsatöötlust, tsentreerimist, puurimist, puurimist, freesimist, avamist, hõõritamist ja trepimist.
Nii treimis- kui ka freesimisprotsess on tavapärased töötlemistoimingud. Kuid igaüks neist on erinevate võimalustega ja sobib seetõttu erinevate omaduste loomiseks, eemaldades töödeldavast detailist materjali. Treimisprotsessi kasutatakse laialdaselt silindriliste või kooniliste pindade tootmiseks. Kuigi freesprotsessi saab kasutada lamedate või vormitud pindade valmistamiseks. See kasutab mitme punktiga lõiketööriistu, millel on tavaliselt kümneid CNC-freespinki lõikeservi. Lisaks on treimis- ja freesimisprotsessi vahel veel palju erinevusi ning nende kahe töötlusprotsessi erinevusi kirjeldatakse üksikasjalikult allpool.
Treimis- ja freesimisprotsessi erinevused
1. Loodud pind ja omadused: sõltumata tooraine geomeetriast kasutatakse treimist eelkõige silindrilise või koonilise pinna saamiseks. See tehnika peab tekitama pöörlemissümmeetrilisi tunnuseid. Seda kasutatakse tavaliselt telgsümmeetriliste esemete, näiteks silindriliste või kooniliste võllide, astmeliste võllide ja kooniliste esemete loomiseks, samuti avade läbimõõdu suurendamiseks (mis ei saa tekitada auke), silindriliste süvendite nikerdamiseks jne. Seevastu freesimisega saab toota nii pindu mis tahes tasapinnalises suunas kui ka kõveraid pindu. Freesimine hõlmab sageli selliste funktsioonide kasutamist nagu pilud, võtmeaugud, süvendid, seinad, uimed, võred jne.
2, Töötamiseks kasutatav tööpink: metalli lõikamise valdkonnas on tööpink mehaaniliste seadmete spetsiifiline kategooria, mis teeb erinevatel tööpinkidel erinevaid töötlemistoiminguid; teatud tööpingid on aga võimelised tegema palju sarnaseid toiminguid. Treimise protsessid viiakse läbi multifunktsionaalsetes masinates, mida nimetatakse treipinkideks. See on peamiselt horisontaalteljega masin (spindel on horisontaalne); aga kasutada saab ka vertikaalteljelisi treipinke, eriti pingipealseid treipinke. Ja freesprotsess viiakse läbi CNC freesmasinas, millel võib olla vertikaalne või horisontaalne telg (mõlemad on tavalised).
3. Ühe- ja mitmepunktilised tööriistad: lõikeriistal (või tööriistadel) võib olla ainult üks või mitu aktiivset lõikeserva, mis võivad olla seotud materjali eemaldamise toiminguga töötlemise ajal. Sõltuvalt lõikeservade arvust võib tööriista liigitada ühe või mitme punktiga tööriistaks. Pööramistoimingud tehakse nn ühepunktitööriista abil. Seega on sellel ainult üks peamine lõikeserv, mis saab aktiivselt osaleda materjali lõikamises või eemaldamises. Seevastu freestööriistal võib olla kümneid lõikeservi, mõnikord isegi rohkem. See on mitme punktiga tööriist, kuna materjali lõikamisel või eemaldamisel osaleb korraga rohkem kui üks lõikeserv.
4. Lõikeliikumine ja ettenihke liikumine: tooriku ja tööriista vahel on kaks suhtelist liikumist ning nende samaaegne toimimine põhjustab tooriku materjalikihi nihke. Neid kahte nimetatakse esmaseks liikumiseks, kuna see neelab suurema osa lõikevõimsusest; siiski võib esineda ka muid sekundaarseid liikumisi, mis põhinevad toodetavatel omadustel või pindadel. Masina ülesanne on rakendada seda suhtelist liikumist ettenähtud suunas etteantud kiirusega.
5. Pööramisprotsessis tagab tooriku pöörlemine fikseeritud lõikekiirusel vajaliku lõikeliigutuse, samal ajal kui tööriistahoidiku (millele tööriist on kindlalt kinnitatud) liikumine tagab vajaliku ettenihke liikumise. Freesimisprotsessis on täpselt vastupidine: lõikeliikumise tagab fikseeritud kiirusega pöörlev tööriist, ettenihke liikumise aga laua (millele toorik on kinnitatud) liigutamine.
6. Artiklis toodud üksikasjalikust treimis- ja freesimisprotsesside kirjeldusest saame aru, et nii treimis- kui ka freesimisprotsessid on tavapärased töötlemistoimingud, kuid igaüks neist on erineva võimekusega ja sobib seetõttu erinevate tunnuste loomiseks, eemaldades toorikult materjali. Treimisprotsessi kasutatakse laialdaselt silindriliste või kooniliste pindade tootmiseks. Seevastu freesimisprotsesse saab kasutada lamedate või vormitud pindade valmistamiseks. Lisaks on treimis- ja freesimisprotsesside vahel veel palju erinevusi.
