Esialgne idee CNC-tööpinkide kohta, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, töötas 1952. aastal välja kolmeteljelise CNC-freespingi. Sellist CNC-freespinki on kasutatud 1950. aastate keskel lennukite osade töötlemiseks. 1960. aastatel muutusid numbrilised juhtimissüsteemid ja programmeerimistöö üha küpsemaks ja täiuslikumaks. CNC -tööpinke on kasutatud erinevates tööstussektorites, kuid lennundustööstus on alati olnud suurim CNC -tööpinkide kasutaja. Mõned suured lennuvabrikud on varustatud sadade CNC -tööpinkidega, millest peamised on lõikamismasinad. CNC -töötlusosade hulka kuuluvad integreeritud seinapaneelid, talad, nahad, vaheseinad, propellerid ja õhusõidukite mootorikorpused, võllid, kettad, labad ja vedelrakettmootorite põlemiskambrite spetsiaalsed õõnsuspinnad. . CNC -tööpinkide väljatöötamise algetapp põhineb pideva trajektooriga CNC -tööpinkidel, pideval trajektoori juhtimisel.
Pidevat trajektoori juhtimist nimetatakse ka kontuurjuhtimiseks, mis nõuab, et tööriist liiguks detaili suhtes ettenähtud trajektooril. Hiljem arendame jõuliselt punktjuhtimisega CNC tööpinke. Punkti juhtimine tähendab, et tööriist liigub ühest punktist teise, kui see jõuab lõpus täpselt sihtmärgini, olenemata liikuva marsruudist.
